VANDETÕLGE,

ÕIGUS- JA MAJANDUSTÕLKED,

SUULINE TÕLGE NOTARIS

Dussani vandetõlgid

TERE TULEMAST DUSSANI TÕLKEBÜROOSSE

Dussani vandetõlgid on Eesti kõige vanem ametlikele tõlgetele spetsialiseerunud tõlkebüroo, alustasime oma tegevust 1992. aastal.

Lisaks vandetõlgetele pakume klientidele ka juriidiliste ja majandustekstide tavatõlke teenuseid, sh pangandus, kindlustus, raamatupidamine, õigusabi jt. 

Meie peamised töökeeled on:     


eesti-inglise-eesti           eesti-saksa-eesti

eesti-vene-eesti              eesti-soome-eesti

vene-soome-vene           eesti-läti-eesti

eesti-leedu-eesti             itaalia-eesti

eesti-hispaania-eesti     eesti-prantsuse-eesti  jt


Küsi vandetõlke hinnapakkumust või uuri rohkem tõlkimise kohta klienditeenindusest dussan@dussan.ee.

NB! Meie teenuste valikus on ka suuline tõlge!


ORIGINAALDOKUMENTIDE VASTUVÕTT JA VANDETÕLGETE VÄLJASTAMINE

ESMASPÄEVAST REEDENI kell 10.00-16.00


30+ aastat õigustõlke kogemust

Kasutame uusimat keeletehnoloogiat

Sajad rahulolevad kliendid

BLOGI

poolt Inge Rätsep 13 Aug, 2024
Otsime septembrist enda meeskonda poole kohaga tõlkekorraldajat. Tõlkekorraldaja tööks on kliendi vandetõlke alane nõustamine, asjatundlik teenindamine ja heade partnersuhete hoidmine. Igapäevased tööülesanded kliendipäringutele vastamine meilitsi, telefonis ja ka kontoris kohapeal (mh kliendi vajaduste väljaselgitamine ja nõustamine) tõlketellimuste haldamine (sh tellimuse vastuvõtmine, töösse panemine ja väljastamine) hinnapakkumiste ja arvete koostamine dokumendihaldus (sh kliendi dokumentide vormistamine ja dokumentide hoiustamise süsteemi haldamine) kliendisuhete loomine ja hoidmine läbi kliendikeskse teeninduse Tõlkekorraldaja tööks vajalikud eeldused tehniline taiplikkus ja hea arvutikasutamise oskus oskus kliendi vajadusi välja selgitada ja klienti vandetõlke küsimustes nõustada (väljaõpe kohapeal) hea suhtlemis- ja läbirääkimisoskus ning orienteeritus lahenduste leidmisele ladus kirjaliku ja suulise eneseväljenduse oskus nii eesti kui ka inglise keeles Ootame sinu sooviavaldust, kui sulle meeldib töötada kontoris naudid suhtlemist ja oled hea läbirääkija sulle sobib töö arvutis erinevate süsteemidega oled korrektne ja kohusetundlik suudad kiirelt reageerida ja tuled toime ka eriolukordades Ettevõte pakub väljaõpet poole kohaga kontoritööd (vaheldumisi nädal tööl, nädal vaba) E–R 9.00–17.00 meie Tallinna südalinna kontoris kaasaegset töökeskkonda sõbralikku ja kokkuhoidvat meeskonda toredaid ühisüritusi ja koosviibimisi tervise- ja sporditoetust karjäärivõimalust Huvi korral palun saada oma CV ja kaaskiri hiljemalt 25. augustiks 2024 aadressile dussan@dussan.ee Kui sul tekib küsimusi töö sisu, tööaja, meeskonna või tööülesannete kohta, helista +372 5512071. Proovida tasub ka siis, kui sa ei vasta kõigile ülal märgitud nõuetele, aga oled veendunud oma hakkamasaamises ja soovid õppida.
11 Apr, 2024
Peatselt algab Eesti ettevõtetes aastaaruannete koostamise ja esitamise periood. Paljudel ettevõtetel tuleb majandusaasta aruanne esitada tutvumiseks nii investoritele ja aktsionäridele kui ka teistele huvigruppidele. Päris tihti on vaja aruanne enne esitamist tõlkida erinevatesse keeltesse. Majandusaasta aruande tõlkimine on vajalik neil juhtudel, kui ettevõte tegutseb rohkem kui ühes riigis või kui ettevõtte juhtkonnas või teiste huvigruppide hulgas on eri rahvustest inimesi. Majandusaasta aruande tõlge on ettevõtte oluline finantsdokument ja tavaliselt tuleb see tõlkida kiiresti. Ära unustada ei tohi ka kvaliteeti. Kvaliteetne aastaaruande tõlge on osa ettevõtte mainest ja kuvandist, sellepärast tasub valida selle tõlkimiseks usaldusväärne tõlkebüroo . Dussan on muu hulgas spetsialiseerunud finantstõlgetele, meie vandetõlkide käe all valmivad ka majandusaasta aruannete tõlked. Tõlgime inglise, soome, saksa, vene, rootsi, itaalia, hispaania, prantsuse, läti, leedu jt keeltesse. Dussanis on kasutuses kaasaegne terminoloogia ja keeletehnoloogia , et saavutada hea töötempo ja täpne tõlge. Meie vandetõlgid tagavad, et teie iga-aastane majandustulemuste ülevaade oleks tõlgitud korrektselt ja oleks ühtmoodi arusaadav kõikides keeltes. Küsi pakkumust dussan@dussan.ee
kiirtõlke, vandetõlge, kvalittetne tõlge
poolt Inge Rätsep 12 Feb, 2024
Elame maailmas, mida on kõige kohasem iseloomustada sõnaga „kohe“. Oleme harjunud, et kõik saab kohe ja kiiresti valmis. Tehtud! Ja üks päevatoimetus jälle nimekirjast maha kriipsutatud, taas üks tööülesanne vähem. Produktiivsus ja tõhusus – hurraa! Me oleme kõige kiiremad ja paremad! Aga kas kiirus on tõesti kvaliteedi kaksikvend? Ülikoolis tõlkija eriala omandades maaliti mu silme ette alati kaunis pilt, mis pidi teadupoolest peegeldama ka pärismaailmas toimuvat. Kõigepealt otsib klient tõlkija, saab temaga kokku, nad arutavad läbi kõik terminoloogilised ja kontekstiga seotud küsimused (filosoofilistest aspektidest rääkimata) ning siis asub tõlkija tekstiga tööle. Oletame, et tõlgitavat teksti on kokku kaks lehekülge. Ühe päeva tõlkija tõlgib, teise päeva analüüsib, kolmandal päeval teeb pargis väikese ringkäigu, neljandal päeval loeb teksti uuesti üle ning viiendal päeval saab klient teksti kätte. Lummavalt tore on see tõlkija elu ju! Saad süüvida ja analüüsida ja filosofeerida. Täpselt nagu oled ette kujutanud. Seejärel aga saabus loomulikult kainestav reaalsus: aeg ei ole enam mitte üksnes raha, vaid luksuskaup! Sest kliendil on kiire ja vahet pole – tehke kiirtöö! Elu ja surma küsimus! Appi, me oleme ajahädas! Selles pole muidugi midagi imestusväärset, sest see on nii tõlkijate kui ka paljude teiste valdkondade spetsialistide argipäev ning ajapikku inimene kohaneb ja õpib leidma leidlikke viise, kuidas tööprotsessi kiirendada ning säilitada tõlke kvaliteet. Tublid IT asjatundjad on tõlkijatele välja töötanud programmid, mis oskusliku kasutamise korral tagavad olukorra „hundid söönud, lambad terved”. Maailmaga tuleb ometi sammu pidada, kuid mõtlemisainet pakub alati ka see, et maailma muutmine algab iseendast. Kui aga vaadata kogu protsessi vandetõlke perspektiivist , siis esmapilgul ei tundu see nn tavatõlke teenusest kuigi erinev. Töö on ju sisuliselt sama. Tõepoolest – dokumendi tõlkimisel saab kasutada tõlkeprogramme ning olenevalt tõlkija pädevusest tööprotsessi kiirendada, st tõlkija on tänu kogemusele võimeline otsima teavet ja looma seoseid keskmisest kiiremini. Küll aga unustatakse siinkohal vandetõlke teenusega kaasnevad formaalsused. Esiteks tuleb välja selgitada, mis eesmärgil on tõlget vaja ning kas tõlge köidetakse originaaldokumendi või koopia külge. Teiseks peab teadma, kas dokument on vaja apostillida või legaliseerida , millest esimene eeldab notari ja teine Välisministeeriumi kaasamist. Kõige tähtsam on loomulikult asjaolu, et tõlge oleks kvaliteetne. Seega kui vaadata kogu tööprotsessi suurema pildina, siis see nõuab head planeerimist ja aega. Siinkohal ei viita ma sellele, et vandetõlk peaks dikteerima eriti pika ajavahemiku, et paar päeva pöidlaid keerutada ja kliendil oodata lasta, ent samas on hea, kui klient on teadlik, mida see töö endas hõlmab ja miks kiirustamine toob pigem kahju kui kasu. Vandetõlgina soovin alati tagada tööprotsessi, mis on kliendi seisukohast kõige mugavam. Ehk et klient ei peaks muretsema, kas tõlge tuleb ikka kvaliteetne ja kas õigusalaselt on kõik nõuded täidetud. Vajadusel saan anda kliendile nõu, mida ta täpselt dokumendiga tegema peab või kuhu pöörduma. Ent teisalt ootan vandetõlgina kliendilt arusaamist, et töö on aeganõudev ja kiirustades võivad tulla sisse vead, mida hiljem on palju kulukam parandada. Kui selline teineteisemõistmine on saavutatud, saab vandetõlk tagada parima võimaliku tulemuse.  Siret Laasner
13 Nov, 2023
20. oktoobril osalesime Dussani tiimiga justiitsministeeriumi korraldatud vandetõlkide konverentsil , mis osutus inspireerivaks ja konstruktiivseks kohtumiseks, kus arutelude juhtimise rolli võttis enda peale Riigi Teataja talituse juhataja Jüri Heinla. Konverentsi teemad olid põletavad: tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt eri valdkondades ja vandetõlkide koja kui avalik-õigusliku asutuse rajamise mõtted. Juba mitu aastat on räägitud tehisintellekti ja tõlkeabiprogrammide võidukäigust: 2023. aastal on see juba täiesti esikaane teema, sest üha rohkem tõlget vajavaid isikuid ja asutusi kasutavad tõlkimiseks tehisintellekti ja mõnikord ei pruugi vajalikud tekstid professionaalideni jõudagi. Küll aga jäi konverentsilt kõlama julgustav sõnum: robotid ei ole tulnud selleks, et tõlkijate tööd üle võtta, vaid pigem headeks abilisteks, kes töö tegemist kiirendavad ja hooletusvigu vältida aitavad. Saalis tundus valitsevat üksmeel selle üle, et sündmuste areng on hirmutavalt kiire, ent tulevikku võib endiselt optimistlikult vaadata. Kindlasti ei saa siinkohal jätta nimetamata Tõlkeväravat, mida tutvustas Riigi Teataja talituse nõunik Mari Peetris ja mis kujutab endast riigile loodavat keskset tõlkekeskkonda, mis eeldatavasti lihtsustab nii tõlgete tellimist kui ka tegemist, aitab kaasa terminite ühtlustamisele ja terminibaaside loomisele ning aitab üldiselt kõigi elu ja asjaajamist veidikenegi lihtsamaks muuta. Samal teemal said sõna ka Eesti Keele Instituudi keeletehnoloog Martin Luts ja informaatikateadlane Mark Fišel, kelle ettekanded pakkusid muu hulgas põnevat sissevaadet keeletehnoloogiasse ja teadusmaailma. Päeva teisel poolel tuli arutluse alla vandetõlkide koja loomine, millest on olnud juttu juba mitu aastat. Kuna vandetõlgid ei ole ainsad vaba elukutse esindajad (nendeks on ka notarid, advokaadid, kohtutäiturid ja patendivolinikud), siis esines vandetõlkidele patendivolinike koja esimees Aimar Sehver, kes tõi praktilisi näiteid, kuidas luua avalik-õiguslikku koda nii, et selleks ebainimlikke pingutusi ei peaks tegema. Tema ettekanne kõlas väga julgustavalt, realistlikult ja ühtlasi inspireerivalt. Vandetõlgid said võimaluse sõna sekka öelda ja hääletada reaalajas koja loomise poolt või vastu. Loomulikult polnud tegu n-ö ametliku hääletusega, vaid pigem arvamuste kogumise ja hetkeolukorra analüüsimisega. Napilt üle poole saalis viibinutest hääletasid koja loomise poolt. Teema tekitab endiselt kirglikke vaidlusi nii koja eelarve kui ka liikmeks olemise kohustuste üle. Samas on sellise koja loomine vandetõlgi kutse seisukohalt oluline, sest on võimatu arvestada üle saja vandetõlgiga eraldi. Selleks peab olema üks organisatsioon, kuhu koonduvad vandetõlgid saavad sõnastada riigile oma ühise arvamuse või juhtida tähelepanu probleemkohtadele. Ei saa eitada, et probleeme on siin üksjagu: puudub ühtlus ja ülevaade vandetõlkide tegevusest. Edasiminekuks ei piisa üksnes sellest, et jätkame igaüks oma nurgas nokitsemist. Kui tahta päriselt end kuuldavaks teha, tuleb tegutseda koos. Nagu ütleb üks aafrika vanasõna: „Kui sa tahad minna kiiresti, mine üksi. Kui sa tahad jõuda kaugele, mine kellegagi koos.“ Selles on kahtlemata terake tõtt: vandetõlkide valdkond vajab uut suunda. Just see sõnum jäi ka konverentsilt kõlama. Nüüd jääb vaid oodata, et vankri käimalükkamiseks kasutatakse sama kirge, nagu vaidlustegi puhul. Kokkuvõttes läks konverents väga hästi. Mitmed osalejad said uut innustust, mitmed oma arvamust avaldada – konstruktiivne arutelu ärgitas kõiki mõtlema ja tegutsema. Ehk ongi just nüüd aeg küps teha uusi tegusid uues suunas, et vandetõlk saaks koos teiste vabade elukutsete esindajatega uhkelt särada!
Share by: