Get in touch
555-555-5555
mymail@mailservice.com
20. oktoobril osalesime Dussani tiimiga justiitsministeeriumi korraldatud vandetõlkide konverentsil, mis osutus inspireerivaks ja konstruktiivseks kohtumiseks, kus arutelude juhtimise rolli võttis enda peale Riigi Teataja talituse juhataja Jüri Heinla. Konverentsi teemad olid põletavad: tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt eri valdkondades ja vandetõlkide koja kui avalik-õigusliku asutuse rajamise mõtted.
Juba mitu aastat on räägitud tehisintellekti ja tõlkeabiprogrammide võidukäigust: 2023. aastal on see juba täiesti esikaane teema, sest üha rohkem tõlget vajavaid isikuid ja asutusi kasutavad tõlkimiseks tehisintellekti ja mõnikord ei pruugi vajalikud tekstid professionaalideni jõudagi. Küll aga jäi konverentsilt kõlama julgustav sõnum: robotid ei ole tulnud selleks, et tõlkijate tööd üle võtta, vaid pigem headeks abilisteks, kes töö tegemist kiirendavad ja hooletusvigu vältida aitavad. Saalis tundus valitsevat üksmeel selle üle, et sündmuste areng on hirmutavalt kiire, ent tulevikku võib endiselt optimistlikult vaadata.
Kindlasti ei saa siinkohal jätta nimetamata Tõlkeväravat, mida tutvustas Riigi Teataja talituse nõunik Mari Peetris ja mis kujutab endast riigile loodavat keskset tõlkekeskkonda, mis eeldatavasti lihtsustab nii tõlgete tellimist kui ka tegemist, aitab kaasa terminite ühtlustamisele ja terminibaaside loomisele ning aitab üldiselt kõigi elu ja asjaajamist veidikenegi lihtsamaks muuta. Samal teemal said sõna ka Eesti Keele Instituudi keeletehnoloog Martin Luts ja informaatikateadlane Mark Fišel, kelle ettekanded pakkusid muu hulgas põnevat sissevaadet keeletehnoloogiasse ja teadusmaailma.
Päeva teisel poolel tuli arutluse alla vandetõlkide koja loomine, millest on olnud juttu juba mitu aastat. Kuna vandetõlgid ei ole ainsad vaba elukutse esindajad (nendeks on ka notarid, advokaadid, kohtutäiturid ja patendivolinikud), siis esines vandetõlkidele patendivolinike koja esimees Aimar Sehver, kes tõi praktilisi näiteid, kuidas luua avalik-õiguslikku koda nii, et selleks ebainimlikke pingutusi ei peaks tegema. Tema ettekanne kõlas väga julgustavalt, realistlikult ja ühtlasi inspireerivalt.
Vandetõlgid said võimaluse sõna sekka öelda ja hääletada reaalajas koja loomise poolt või vastu. Loomulikult polnud tegu n-ö ametliku hääletusega, vaid pigem arvamuste kogumise ja hetkeolukorra analüüsimisega. Napilt üle poole saalis viibinutest hääletasid koja loomise poolt. Teema tekitab endiselt kirglikke vaidlusi nii koja eelarve kui ka liikmeks olemise kohustuste üle. Samas on sellise koja loomine vandetõlgi kutse seisukohalt oluline, sest on võimatu arvestada üle saja vandetõlgiga eraldi. Selleks peab olema üks organisatsioon, kuhu koonduvad vandetõlgid saavad sõnastada riigile oma ühise arvamuse või juhtida tähelepanu probleemkohtadele.
Ei saa eitada, et probleeme on siin üksjagu: puudub ühtlus ja ülevaade vandetõlkide tegevusest. Edasiminekuks ei piisa üksnes sellest, et jätkame igaüks oma nurgas nokitsemist. Kui tahta päriselt end kuuldavaks teha, tuleb tegutseda koos. Nagu ütleb üks aafrika vanasõna: „Kui sa tahad minna kiiresti, mine üksi. Kui sa tahad jõuda kaugele, mine kellegagi koos.“ Selles on kahtlemata terake tõtt: vandetõlkide valdkond vajab uut suunda. Just see sõnum jäi ka konverentsilt kõlama. Nüüd jääb vaid oodata, et vankri käimalükkamiseks kasutatakse sama kirge, nagu vaidlustegi puhul.
Kokkuvõttes läks konverents väga hästi. Mitmed osalejad said uut innustust, mitmed oma arvamust avaldada – konstruktiivne arutelu ärgitas kõiki mõtlema ja tegutsema. Ehk ongi just nüüd aeg küps teha uusi tegusid uues suunas, et vandetõlk saaks koos teiste vabade elukutsete esindajatega uhkelt särada!
Otsime septembrist enda meeskonda poole kohaga tõlkekorraldajat. Tõlkekorraldaja tööks on kliendi vandetõlke alane nõustamine, asjatundlik teenindamine ja heade partnersuhete hoidmine. Igapäevased tööülesanded kliendipäringutele vastamine meilitsi, telefonis ja ka kontoris kohapeal (mh kliendi vajaduste väljaselgitamine ja nõustamine) tõlketellimuste haldamine (sh tellimuse vastuvõtmine, töösse panemine ja väljastamine) hinnapakkumiste ja arvete koostamine dokumendihaldus (sh kliendi dokumentide vormistamine ja dokumentide hoiustamise süsteemi haldamine) kliendisuhete loomine ja hoidmine läbi kliendikeskse teeninduse Tõlkekorraldaja tööks vajalikud eeldused tehniline taiplikkus ja hea arvutikasutamise oskus oskus kliendi vajadusi välja selgitada ja klienti vandetõlke küsimustes nõustada (väljaõpe kohapeal) hea suhtlemis- ja läbirääkimisoskus ning orienteeritus lahenduste leidmisele ladus kirjaliku ja suulise eneseväljenduse oskus nii eesti kui ka inglise keeles Ootame sinu sooviavaldust, kui sulle meeldib töötada kontoris naudid suhtlemist ja oled hea läbirääkija sulle sobib töö arvutis erinevate süsteemidega oled korrektne ja kohusetundlik suudad kiirelt reageerida ja tuled toime ka eriolukordades Ettevõte pakub väljaõpet poole kohaga kontoritööd (vaheldumisi nädal tööl, nädal vaba) E–R 9.00–17.00 meie Tallinna südalinna kontoris kaasaegset töökeskkonda sõbralikku ja kokkuhoidvat meeskonda toredaid ühisüritusi ja koosviibimisi tervise- ja sporditoetust karjäärivõimalust Huvi korral palun saada oma CV ja kaaskiri hiljemalt 25. augustiks 2024 aadressile dussan@dussan.ee Kui sul tekib küsimusi töö sisu, tööaja, meeskonna või tööülesannete kohta, helista +372 5512071. Proovida tasub ka siis, kui sa ei vasta kõigile ülal märgitud nõuetele, aga oled veendunud oma hakkamasaamises ja soovid õppida.
Peatselt algab Eesti ettevõtetes aastaaruannete koostamise ja esitamise periood. Paljudel ettevõtetel tuleb majandusaasta aruanne esitada tutvumiseks nii investoritele ja aktsionäridele kui ka teistele huvigruppidele. Päris tihti on vaja aruanne enne esitamist tõlkida erinevatesse keeltesse. Majandusaasta aruande tõlkimine on vajalik neil juhtudel, kui ettevõte tegutseb rohkem kui ühes riigis või kui ettevõtte juhtkonnas või teiste huvigruppide hulgas on eri rahvustest inimesi. Majandusaasta aruande tõlge on ettevõtte oluline finantsdokument ja tavaliselt tuleb see tõlkida kiiresti. Ära unustada ei tohi ka kvaliteeti. Kvaliteetne aastaaruande tõlge on osa ettevõtte mainest ja kuvandist, sellepärast tasub valida selle tõlkimiseks usaldusväärne tõlkebüroo . Dussan on muu hulgas spetsialiseerunud finantstõlgetele, meie vandetõlkide käe all valmivad ka majandusaasta aruannete tõlked. Tõlgime inglise, soome, saksa, vene, rootsi, itaalia, hispaania, prantsuse, läti, leedu jt keeltesse. Dussanis on kasutuses kaasaegne terminoloogia ja keeletehnoloogia , et saavutada hea töötempo ja täpne tõlge. Meie vandetõlgid tagavad, et teie iga-aastane majandustulemuste ülevaade oleks tõlgitud korrektselt ja oleks ühtmoodi arusaadav kõikides keeltes. Küsi pakkumust dussan@dussan.ee
20. oktoobril osalesime Dussani tiimiga justiitsministeeriumi korraldatud vandetõlkide konverentsil , mis osutus inspireerivaks ja konstruktiivseks kohtumiseks, kus arutelude juhtimise rolli võttis enda peale Riigi Teataja talituse juhataja Jüri Heinla. Konverentsi teemad olid põletavad: tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt eri valdkondades ja vandetõlkide koja kui avalik-õigusliku asutuse rajamise mõtted. Juba mitu aastat on räägitud tehisintellekti ja tõlkeabiprogrammide võidukäigust: 2023. aastal on see juba täiesti esikaane teema, sest üha rohkem tõlget vajavaid isikuid ja asutusi kasutavad tõlkimiseks tehisintellekti ja mõnikord ei pruugi vajalikud tekstid professionaalideni jõudagi. Küll aga jäi konverentsilt kõlama julgustav sõnum: robotid ei ole tulnud selleks, et tõlkijate tööd üle võtta, vaid pigem headeks abilisteks, kes töö tegemist kiirendavad ja hooletusvigu vältida aitavad. Saalis tundus valitsevat üksmeel selle üle, et sündmuste areng on hirmutavalt kiire, ent tulevikku võib endiselt optimistlikult vaadata. Kindlasti ei saa siinkohal jätta nimetamata Tõlkeväravat, mida tutvustas Riigi Teataja talituse nõunik Mari Peetris ja mis kujutab endast riigile loodavat keskset tõlkekeskkonda, mis eeldatavasti lihtsustab nii tõlgete tellimist kui ka tegemist, aitab kaasa terminite ühtlustamisele ja terminibaaside loomisele ning aitab üldiselt kõigi elu ja asjaajamist veidikenegi lihtsamaks muuta. Samal teemal said sõna ka Eesti Keele Instituudi keeletehnoloog Martin Luts ja informaatikateadlane Mark Fišel, kelle ettekanded pakkusid muu hulgas põnevat sissevaadet keeletehnoloogiasse ja teadusmaailma. Päeva teisel poolel tuli arutluse alla vandetõlkide koja loomine, millest on olnud juttu juba mitu aastat. Kuna vandetõlgid ei ole ainsad vaba elukutse esindajad (nendeks on ka notarid, advokaadid, kohtutäiturid ja patendivolinikud), siis esines vandetõlkidele patendivolinike koja esimees Aimar Sehver, kes tõi praktilisi näiteid, kuidas luua avalik-õiguslikku koda nii, et selleks ebainimlikke pingutusi ei peaks tegema. Tema ettekanne kõlas väga julgustavalt, realistlikult ja ühtlasi inspireerivalt. Vandetõlgid said võimaluse sõna sekka öelda ja hääletada reaalajas koja loomise poolt või vastu. Loomulikult polnud tegu n-ö ametliku hääletusega, vaid pigem arvamuste kogumise ja hetkeolukorra analüüsimisega. Napilt üle poole saalis viibinutest hääletasid koja loomise poolt. Teema tekitab endiselt kirglikke vaidlusi nii koja eelarve kui ka liikmeks olemise kohustuste üle. Samas on sellise koja loomine vandetõlgi kutse seisukohalt oluline, sest on võimatu arvestada üle saja vandetõlgiga eraldi. Selleks peab olema üks organisatsioon, kuhu koonduvad vandetõlgid saavad sõnastada riigile oma ühise arvamuse või juhtida tähelepanu probleemkohtadele. Ei saa eitada, et probleeme on siin üksjagu: puudub ühtlus ja ülevaade vandetõlkide tegevusest. Edasiminekuks ei piisa üksnes sellest, et jätkame igaüks oma nurgas nokitsemist. Kui tahta päriselt end kuuldavaks teha, tuleb tegutseda koos. Nagu ütleb üks aafrika vanasõna: „Kui sa tahad minna kiiresti, mine üksi. Kui sa tahad jõuda kaugele, mine kellegagi koos.“ Selles on kahtlemata terake tõtt: vandetõlkide valdkond vajab uut suunda. Just see sõnum jäi ka konverentsilt kõlama. Nüüd jääb vaid oodata, et vankri käimalükkamiseks kasutatakse sama kirge, nagu vaidlustegi puhul. Kokkuvõttes läks konverents väga hästi. Mitmed osalejad said uut innustust, mitmed oma arvamust avaldada – konstruktiivne arutelu ärgitas kõiki mõtlema ja tegutsema. Ehk ongi just nüüd aeg küps teha uusi tegusid uues suunas, et vandetõlk saaks koos teiste vabade elukutsete esindajatega uhkelt särada!
Kuigi vandetõlk on vaba elukutse esindaja , kes tegutseb oma äranägemisel ja soovi korral ka muudes ametites, lasub tal kõigele lisaks kohustus tõlkida seaduseid võõrkeelde ja välislepinguid eesti keelde. Sellise ülesande on vandetõlgile andnud riik, kes määrab seaduste ja välislepingute tõlkimise korra ja tasustamise. Vandetõlgil ei ole õigust sellistest tõlketöödest keelduda ja läbirääkimisi saab ta pidada üksnes tähtaja üle. Loe lähemalt: vandetõlgi seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122020049?leiaKehtiv vandetõlgi määrustik https://www.riigiteataja.ee/akt/107022014012 vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad https://www.riigiteataja.ee/akt/123122013008
Aina enam on inimesi, kes õpivad või töötavad välismaal, asutavad väljaspool kodumaad oma ettevõtte, abielluvad mõne teise riigi kodanikuga või seovad end välisriigiga mõnel muul viisil. Sellega seoses tuleb esitada välisriigi ametiasutusele dokumente koos ametlike tõlgetega, milleks on reeglina vaja vandetõlki. Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse kohaselt peavad alates 1. jaanuarist 2020 kõik ametlikud tõlked nii eesti keelest võõrkeelde kui ka võõrkeelest eesti keelde olema vandetõlkide tehtud ning varustatud vandetõlgi kinnitusega, mis muudab need riiklikult tunnustatud ametlikeks dokumentideks. Juriidiliste dokumentide, tekstide ja lepingute tõlkimine on vastutusrikas töö, millega ka Interlexi vandetõlgid igapäevaselt kokku puutuvad. Tõlgitavate tekstide teemad on üsna spetsiifilised, seepärast küsitakse meie vandetõlkidelt tihti enne tellimuse esitamist erinevaid küsimusi töö korraldusliku poole kohta. Jagame teiega neist levinuimaid, et oleksite teadlikud, mida vandetõlke tellimise puhul silmas pidada. Kes on vandetõlk ja mille poolest ta tavalisest tõlkijast erineb? Vandetõlgi poole tuleb pöörduda, kui on vaja esitada mõne dokumendi ametlik tõlge Eesti või välisriigi ametiasutusele, olgu tegemist siis diplomi, registri väljavõtte, kohtulahendi, notariaalakti või muu taolisega. Juriidilistes dokumentides kasutatav keel, nagu õiguskeel üldiselt, kubiseb terminitest ja nüanssidest, mis võivad eri keeleruumides olla vägagi erinevad. Meie vandetõlkide meeskonnal on pikaajaline kogemus selliste dokumentide tõlkimisel ja nad orienteeruvad hästi ka õigusmaailmas. Õigusliku pädevuse tõestamiseks on nad sooritanud nõutavad riiklikud eksamid ja omavad vastavat töökogemust. Mida peab enne dokumentide üleandmist kontrollima? Enne dokumentide vandetõlgile viimist tasub need kindlasti üle lugeda või lasta neid teksti koostajal kontrollida. Kui leiate vigu või ebatäpsusi, võite pidada nõu ka notariga. Mida ladusam on tekst lähtekeeles, seda suurem on tõenäosus, et jääte tõlkega rahule ja et tekst on lugejale arusaadav. Vandetõlk on protsessis pelgalt keeleline vahendaja, kelle ülesanne on anda lähtetekstile sihtkeeles võimalikult täpne ja üheselt arusaadav tähendus. Keelelisi ja ka sisulisi parandusi pole tal lubatud teha. Milline on õige viis tõlkimist vajavate juriidiliste dokumentide meile edastamiseks? Kui soovite tellida vandetõlgi teenust, soovitame kõigepealt meile helistada ja võimalusel saata tõlgitavast tekstist elektrooniline koopia (nt mobiiliga tehtud pilt või skannitud koopia). Tõlgitava originaaldokumendi palume tuua meie tõlkebüroosse isiklikult või paluda, et mõni sõber või sugulane seda teeks. Kui elate välismaal või Tallinnast kaugel, saate tõlkimist vajavad dokumendid meile saata tähitud posti või kulleri vahendusel. Saame dokumendid teile samal viisil tagasi toimetada. Kui palju peab selliseks teenuseks aega varuma? Kvaliteetse tulemuse saamiseks vajab vandetõlk aega, et lisaks tõlke tegemisele süveneda ka dokumendi juriidilisse sisusse. Mõistlik aeg sõltub eelkõige tõlgitava teksti mahust, aga ka selle keerukusest. Soovitame igaks juhuks varuda vähemalt nädala, siis on aega ka apostillimist vajavate dokumentide tegelemiseks. Miks ja millal apostillida? Ühes riigis välja antud avaliku dokumendi kasutamiseks teises riigis on vaja rahvusvaheliselt tunnustatud tõestust dokumendi ehtsuse kohta. Selleks tuleb dokument legaliseerida või kinnitada tunnistusega (apostilliga), kui välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Apostillida on vaja Eestis väljastatud ametlikke dokumente (nt koolidiplom, registri väljavõte, notariaalne volikiri), mida soovitakse kasutada välisriigis, mis on liitunud apostillikonventsiooniga. Apostill on tunnistus, millega kinnitatakse dokumendile alla kirjutanud isiku pädevus, apostill kinnitatakse püsivalt dokumendi külge. Dokument tuleb apostillida riigis, kus see on välja antud. Apostillida võib avaliku dokumendi originaali, notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja, väljatrükki või väljavõtet. Alates 1. jaanuarist 2010 tegelevad Eestis avalike dokumentide apostillimisega notarid. Notarite kontaktandmed leiate veebilehelt www.notar.ee/et/notarid/nimekiri . Niisiis on vandetõlke tellimisel väga oluline kõigepealt välja selgitada, mis eesmärgil on tõlget vaja ning kas tõlge köidetakse originaaldokumendi või koopia külge. Kui selgub, et dokument on vaja legaliseerida või kinnitada apostilliga, tuleb seda kindlasti teha enne dokumendi tõlkimist. Esimene eeldab Välisministeeriumi ja teine notari kaasamist. Mida tasub veel töö korraldusliku poole pealt silmas pidada? Varu kannatust ja aega! Vandetõlgi teenus on korraldatud selliselt, et klient ei peaks muretsema, kas tõlge ikka tuleb kvaliteetne ja kas õigusalaselt on kõik nõuded täidetud. Vajadusel saame anda kliendile nõu, mida ta täpselt peab dokumendiga tegema või kuhu pöörduma. Ent teisalt palume kliendilt kannatust ja mõistmist, sest tõlketöö on aeganõudev ja kiirustades võivad sisse tulla vead, mida on hiljem palju kulukam parandada. Sellise teineteisemõistmise saavutamisel saame tagada parima võimaliku tulemuse.
Pärnu mnt 31
10119 Tallinn, EESTI